Ergo Kuld on nimi, mis seostub Eesti vaatajale nii kino- kui ka telesaadetega. Tema lavastatud filmide seas leidub komöödiaid, põnevuslugusid ja kirjandusteoste ekraniseeringuid. Kulla töödest rääkides ei piisa siiski pelgalt filmide loetlemisest: huvitav on ka see, kuidas tuttavast loost saab uus film ning milliseid valikuid see eeldab.
Kes on Ergo Kuld?
Ergo Kuld on Eesti režissöör, kes on töötanud ka operaatori ja monteerijana. Need rollid annavad tema filmitegemisele avara lähtekoha: režissöör juhib tervikut, kuid kaamera ja montaaž mõjutavad seda, millise rütmi ja vaatenurga lugu ekraanil saab. Eesti Filmi Andmebaasi andmed näitavad neid rolle näiteks 2023. aasta mängufilmi „Suvitajad“ juures. (efis.ee)
Kuld on teinud nii tele- kui ka kinotöid. Teleseriaalide puhul peab lavastaja hoidma lugu koos pikema aja vältel ja toetama tegelaste arengut osast osasse. Mängufilmis on seevastu keskmes terviklik jutustus, mille tempo, meeleolu ja lõpp kujunevad ühe teose piires. Kulla filmograafiat vaadates leiab mõlemat tüüpi töid, mistõttu otsivad tema nime sageli nii Eesti filmi huvilised kui ka televaatajad.
„Suvitajad“ ja tuttava loo uus tõlgendus
Üks tema laiemalt tuntud kinotöid on 2023. aasta komöödia „Suvitajad“, mis põhineb Juhan Smuuli samanimelisel jutustusel. Filmis satuvad Muhumaa pererahva juurde linnast saabunud külalised ning erinevad ootused ja iseloomud annavad hoogu koomilistele kokkupõrgetele. Kuld oli filmi režissöör, operaator ja monteerija. (efis.ee)
„Suvitajate“ puhul on oluline eristada uut tõlgendust vanast teleklassikast. Film ei ole 1978. aasta „Siin me oleme“ lihtne uusversioon, vaid põhineb samal algmaterjalil, mida on kohandatud uue stsenaariumi ja tänapäevase vaatenurga kaudu. Eesti Filmi Andmebaas seob mõlemad teosed Smuuli tekstiga, kuid nimetab eri ekraniseeringuteks. See aitab mõista, miks samast algmaterjalist võib sündida mitu iseseisvat filmi. (efis.ee)
Sellise kohanduse puhul pole keskne küsimus ainult selles, kas vaataja tunneb algmaterjali ära. Lavastaja ja stsenarist peavad otsustama, millised tegelased, olukorrad ja huumor toimivad ekraanil ning kuidas neid uuele publikule vahendada. Tuntud teose puhul tekib võrdlus paratamatult, kuid uus film saab huvitavaks just siis, kui ta pakub oma rütmi ja rõhuasetusi.
Kirjandus ekraanil: „Soo“, „Talve“ ja „Säärane mulk“
Kuld on lavastanud ka filme, mille lähtekohaks on varasem kirjandusteos. Oskar Lutsu „Soo“ põhjal valminud samanimeline film ja „Talve“ kuuluvad nende tööde hulka; EFIS nimetab mõlemat Kulla lavastatud ekraniseeringute seas. (efis.ee) Kirjanduse filmikeelde toomine nõuab valikuid: sisemist mõtet ei saa lihtsalt sõna-sõnalt üle kanda, vaid see tuleb väljendada tegevuse, näitlejatöö, pildi ja heli kaudu.
Lydia Koidula näidendist lähtuv „Säärane mulk“ jõudis kinodesse 2026. aastal. Film toob lavateksti kinokeskkonda ning näitab, kuidas Kuld jätkab klassikaliste Eesti teoste ekraniseerimist. ERR-i kajastuse järgi linastus film alates 27. veebruarist 2026. (kultuur.err.ee) Sellise teose puhul võib vaataja jaoks olla põnev jälgida, kuidas vana keelekasutus, tegelaskujud ja koomilised olukorrad tänapäevases esituses mõjuvad.
Millest alustada?
Kui Ergo Kulla loominguga alles tutvud, vali film selle järgi, milline lugu sind kõnetab. „Suvitajad“ sobib neile, kes otsivad suvist ansamblikomöödiat ja tunnevad huvi kirjandusteose uue ekraniseeringu vastu. „Soo“ või „Talve“ pakuvad võimalust vaadata, kuidas Eesti kirjanduslikku pärandit filmivormis tõlgendatakse. „Säärane mulk“ on aga värskem valik neile, kes tahavad näha Koidula näidendi ekraniseeringut.
Kasulik on vaadata ka seda, kes filmis kirjutas stsenaariumi, vastutas operaatoritöö eest ja monteeris loo tervikuks. Režissööri nimi annab olulise pidepunkti, kuid film sünnib paljude tegijate koostöös. Nii saab vaataja paremini märgata, millised valikud loovad filmi huumori, pildikeele ja tempo.
Miks Ergo Kulla looming pakub huvi?
Ergo Kulla filmograafia ühendab eri vorme ja tuntud algmaterjale. Tema töödes kohtuvad telelavastaja kogemus, mängufilmide tegemine ning huvi Eesti kirjanduse ja varasema filmipärandi vastu. See loob hea lähtekoha, et arutleda mitte üksnes selle üle, kas film meeldis, vaid ka selle üle, kuidas lugu ekraanile jõudis.
Kulla loomingu vaatamiseks ei ole vaja alustada kronoloogiliselt. Vali teos, mille teema või algmaterjal sulle juba tuttav on, ja võrdle seejärel filmi enda ootustega. Just selles võrdluses tuleb esile, mida uus lavastus pärandab, mida muudab ja millise iseseisva vaatajakogemuse loob.